Mis on brutopalk?

Brutopalk on töötasu, mis lepitakse kokku töölepingus ja millest arvutatakse välja kõik maksud ning lõpuks netopalk. See summa sisaldab endas nii töötajale kätte jääva raha kui ka riigile makstavaid makse. Brutopalk koosneb netopalga, tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni maksetest.

Paljud töötajad ei tea täpselt, kuidas nende brutopalgast kujuneb netopalk. Maksude ja mahaarvamiste süsteem võib tunduda keeruline, kuid tegelikult järgib see selgeid reegleid.

Brutopalgast mahaarvamiste mõistmine aitab paremini planeerida oma rahaasju ja mõista, kui palju raha päriselt kätte jääb. Samuti on see oluline teadmiste pagasi osa, mis tuleb kasuks palgaläbirääkimistel ja töö otsimisel.

Mis on brutopalk ja kuidas see arvutatakse?

Brutopalk on tööandja ja töötaja vahel kokku lepitud töötasu enne maksude mahaarvamist. See summa sisaldab kõiki töö eest saadavaid hüvitisi ja sellest arvutatakse välja netopalk ning tööandja kogukulu.

Brutopalk vs netopalk: põhierinevused

Brutopalk on lepingus märgitud summa, millest arvutatakse kõik maksud ja mahaarvamised. Netopalk on raha, mis jõuab töötaja pangakontole pärast maksude mahaarvamist.

Brutopalk sisaldab:

• Põhipalka
• Lisatasusid ja boonuseid
• Preemiaid
• Muud töötasu

Netopalk on see summa, mis jääb kätte pärast järgmiste maksude mahaarvamist:

• Tulumaks (22%)
• Töötuskindlustusmakse (1,6%)
• Kogumispensioni makse (2%, 4% või 6% – vastavalt töötaja valikule)

Näiteks 2000 euro brutopalga korral (kogumispensioni makse 2% ja maksuvaba tulu 700 eurot) jääb töötajale kätte umbes 1658 eurot netopalka. Vahe läheb riigile maksudeks.

Brutopalgast kinnipeetavad maksud

Tööandja peab brutopalgast kinni kolm põhilist maksu töötaja eest:

Maks	Määr	Näide 2000 € puhul
Tulumaks	22%	270 € *
Töötuskindlustusmakse	1,6%	32 €
Kogumispensioni makse	2%, 4% või 6%	40 € (2% korral)

* Tulumaks arvutatakse pärast maksuvaba tulu (700 €), töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse mahaarvamist.

Tulumaks on kõige suurem maks, mis brutopalgast kinni peetakse. Alates 2025. aastast on tulumaksumäär 22%.

Töötuskindlustusmakse tagab töötajale töötuskindlustuse hüvitise, kui ta kaotab töö. Makse maksab nii töötaja (1,6%) kui tööandja (0,8%).

Kogumispensioni makse kogub raha töötaja vanaduspäevadeks teise pensionisambasse. Alates 2025. aastast saab töötaja ise valida maksemäära: 2%, 4% või 6%. II sambas osalemine on vabatahtlik ning töötaja võib maksed ka peatada või lõpetada.

Tööandja kulu ja palgafond

Tööandja tegelik kulu on brutopalgast suurem, sest lisaks tuleb tasuda sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakset.

2000 euro brutopalga korral on tööandja kogukulu:

• Brutopalk: 2000 €
• Sotsiaalmaks (33%): 660 €
• Tööandja töötuskindlustusmakse (0,8%): 16 €
• Kogukulu: 2676 €

Palgafond sisaldab kõiki töötajatele makstavaid summasid. See aitab ettevõttel planeerida kulusid ja palgaarvestust.

Tööandja peab arvestama, et iga euro brutopalk maksab talle tegelikult umbes 1,34 eurot (sotsiaalmaks 33% + tööandja töötuskindlustusmakse 0,8%). See raha läheb riigile tervishoiu, pensioni ja töötuskindlustuse rahastamiseks.

Palgaarvestus nõuab täpset arvutamist, et kõik maksud oleksid õiged. Vead võivad tuua kaasa trahvid maksuametilt.

Brutopalgaga seotud maksud ja mahaarvamised

Brutopalgast arvestatakse maha mitu erinevat maksu ja mahaarvamist enne netopalga saamist. Peamised maksud hõlmavad tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset ning valikulist kogumispensioni makset.

Tulumaks ja maksuvaba tulu

Tulumaks moodustab 22% maksustatavast tulust. See on kõige suurem maks, mis töötaja brutopalgast maha arvestatakse.

Alates 2026. aastast kehtib kõigile tööealistele inimestele ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Maksuvaba tulu ei sõltu enam sissetuleku suurusest – varasem nn „maksuküür”, kus maksuvaba tulu vähenes kõrgema palga korral, on kaotatud.

Vanaduspensioniealiste inimeste maksuvaba tulu on 776 eurot kuus ehk 9312 eurot aastas.

Maksuvaba tulu rakendamiseks peab töötaja esitama tööandjale kirjaliku avalduse. Maksuvaba tulu saab kasutada ainult ühe tööandja juures. Kui töötaja avaldust ei esita, peetakse tulumaks kinni alates esimesest eurost.

Tulumaks arvestatakse pärast maksuvaba tulu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse mahaarvamist. Näiteks 2000 euro brutopalga korral (kogumispensioni makse 2%): tulumaks = (2000 – 32 – 40 – 700) × 22% = 270,16 eurot.

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaksu määr on 33% brutopalgast. Selle maksab tööandja oma kulul ning töötaja brutopalgast seda maha ei arvestata.

Sotsiaalmaks jaguneb kaheks: 20% läheb ravikindlustuse rahastamiseks ja 13% pensionikindlustuse rahastamiseks. See tagab töötajale nii ravikindlustuse kui ka tuleviku pensioni õiguse.

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 2026. aastal 886 eurot, mis tähendab sotsiaalmaksu miinimumkohustust 292,38 eurot kuus.

Tööandja kogukulu sisaldab brutopalka pluss sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakset. See moodustab töötaja reaalsed tööjõukulud tööandja jaoks.

Töötuskindlustusmakse

Töötuskindlustusmakse jaguneb töötaja ja tööandja vahel. Töötaja maksab 1,6% ja tööandja 0,8% brutopalgast.

Töötaja töötuskindlustusmakse arvestatakse brutopalgast maha. See vähendab netopalka 1,6% võrra.

Tööandja töötuskindlustusmakse lisandub tööandja kuludele. See ei mõjuta töötaja brutopalka ega netopalka.

Töötuskindlustusmakse annab õiguse töötuskindlustuse hüvitisele. Töötuse korral saab töötaja riigilt ajutist toetust.

Kogumispension ja II sammas

II sambas osalemine on töötaja vaba valik alates 2021. aastast. Töötaja saab ise otsustada, kas kogumispensioni makset teha ja millises määras.

Alates 2025. aastast saab töötaja valida kogumispensioni maksemääraks 2%, 4% või 6% brutopalgast. Valitud maksemäär kehtib vähemalt ühe kalendriaasta. Maksemäära muutmiseks tuleb esitada avaldus enne 30. novembrit, et uus määr hakkaks kehtima järgmise aasta 1. jaanuarist.

Selle makse maksab töötaja oma brutopalgast ning see vähendab netopalka vastavalt valitud protsendile.

Riik lisab II sambasse täiendava 4% sotsiaalmaksu osast. See on tööandja poolt makstud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa.

Kogumispension koguneb isiklikule pensionikontole. Töötaja saab pensionile jäädes selle raha kätte lisaks riiklikule pensionile.