Kui me soovime edendada Eesti majandust, siis tuleks Microsofti kasutamine ära lõpetada. Asi selles, et me hakkame sõltuma ühe ettevõtte teenustest. Kõige pealt kontori tarkvara ja tasapisi pakub ettevõtetele ka muid tooteid. Eesti majandust elavdame ainult oma Eesti ettevõtetega.
Meil õpetatakse infotehnoloogiat ja korraldatakse kutsemeistrivõistlusi Noor meister. Viimasel ajal on selle nimeks oskuste festival “Noor meister”. Võistlused on 2 kategoorias: Linuxi spetsialist ja Microsofti spetsialist. Kuna Linux kuulub vabavara tehnoloogia alla, siis miks me ei kasuta seda ka ettevõttes ja avalikus sektoris? Arvutis võib olla Microsofti operatsioonisüsteem aga sellega asi piirduks. IT-spetsialistid õpivad ise süsteeme ja tavakasutajale pole vaja muud kui hädapärases Windows 10-ne brauseris tegutseda. Tavainimesele on Microsoft täiesti tavaline operatsiooni süsteem ja sellega juba algusest peale harjutud. Ei julge midagi muud kasutada. Ütleme, et hakkasime kasutama juba Windows Millenniumi aastast 2000 (PRIA kaudu sai kunagi arvuti järelmaksuga ja ilma intressideta) ja juba üle 15 aasta kogemust. Kas peaks Linuxi kasutamist õpetama juba koolis, et uus põlvkond vabavara kasutajaid peale tuleks ja loobuks Microsofti “nuumamisest”?
Kui operatsioonisüsteemi ostame arvutiga, siis järgmine valik on vaba. Millist kontori tarkvara kasutada? Lõpetaks siis nüüd Microsofti “toitmise” ja valiks vabavara.
Selleks sobib ju väga hästi LibreOffice. Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium (täpsemalt RISO) koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskususega (RIK) korraldas 2011. aastal neli lihtmenetlusega riigihanget hõlbustamaks vaba kontoritarkvara LibreOffice kasutamist kogu ühiskonnas (elanikkond, koolid, asutused ja ettevõtted, avalik sektor). On valminud õpikud teksti- ja tabeltöötluse kohta. Videod õppematerjalide juures: Writer, Calc, Impress (esitlusprogramm), Base (andmebaasid) ja Math (dokumentidesse võrrandite ja valemite sisestamiseks). Riik on teinud kõik, et saaks üle minna tasuta kontori tarkvarale.
Nüüd on ka paljud kontori programmid veebis. Eraisikud saavad tasuta kasutada failijagamise keskkondi teatud gigabaitide ulatuses ja ka ettevõtted võiks koostada juhtimise või personaliga seoses dokumendi hoopis veebiprogrammis. Salvestamisega tuleb nüüd raskusi. Kas salvestada vabavara või microsofti vormi? Kui saab valida, siis vabasse vormingusse ehk tekstitöötluse fail odt-sse. See jääb ettevõtetel originaaliks dokumendihaldussüsteemi. Loomulikult teine versioon on PDF fail ja seda saab vajadusel ka allkirjastada või lugeda brauseris. Pole ka partneril muret kontori tarkvaraga.
Ja tegelikult ei oma vorming enam üldse tähtsust. Faile pole meile vaja. Standard on PDF. Meil on vaja arhiveerimise kõlbulikku dokumenti. Nüüd oleks vaja kontoritarkvara teha “söödavaks” ka infosüsteemile. Riik võiks oma excelid viia hoopis infosüsteemi (SQL-i) ja riigiasutused saata faile tarbijale PDF-s. Microsofti faile võime avada ka tasuta failijagamise keskkonnas ja teha koostööd kui vaja. Ega sellepärast ei pea ostma endale kontori tarkvara. Kas saame Libre Office’i teha kasutuskõlblikuks programmiks? Huvitatud saavad infot Facebooki grupist Vaba tarkvara kasutuselevõtmine Eestis. Miks rakendus brauseris ei sobi nagu failijagamise programmid? Sest meil on vaja ka turvalisust. Eesmärgiks on, et seda saaks kasutada nii avalik kui ärisektor.
TÄIENDUS:
Kuuldused Linuxi loobumisest Münchenis ei vasta tõele – seda pole avaldatud meedias
Microsoft will adopt open document standards following government battle
Artikli esimeses lauses olev mõte on juba ammu idanemas ent killustunud kogukond ei ole seni suutnud ühiselt tegutseda. Siiski ei ole lootus kadunud ja selles suunas tegutsemine käib. Kui soov tõsine siis tasub endast märku anda – https://www.facebook.com/groups/vabatarkvara/
Venemaa olla keeland väljamaise softi ostmise riigiasutustele. Ma saan aru et probleemiks on see, et vabavara ja pisipehme failid küll loevad vastastikku, kuid töö tulemus ei ühildu – kujundus, mis ühe tarkvaraga tehtud, näeb teises tarkvaras teistsugune välja. Ja tõenäoliselt on mõnevõrra tegemist ka vähemalt Excelis funktsioonide erisustega. Nii kui veidi arenenud võtteid kasutada, siis need ei ühildu enam.
Aga milleks on meil vaja faile docx-odt või xlsx-ods? Arhiveerida millist? Allkirjastamiseks piisaks PDF-st, et poleks lugemise probleemi. Ühiskonna arengu seisukohast nüüd lõpetaks PDF standardiga. Edasi tuleks mõelda, kuidas neid andmeid infosüsteemile “söödavaks” teha. Kust saaks IT-spetsialist edasi tegutseda, et kirjutada näiteks analüüsimise jaoks programm. Kas mitte ei peaks jõudma SQL-ni? Kontori tarkvara on ainult tavainimese jaoks. Nii avalikus kui ärisektoris. Iga asja pärast pole vaja kirjutada programmi. Piisab kui alustada kontori tarkvarast. Milleks meile failid? Mis standardid me kontori tarkvarast leiame?
Vabavara ei levi selle pärast et võhik ei saa kusagilt
paremat nõu küsida isegi raha eest ei pakuta.
On ka teisu probleeme
Kui keegi oskab ja viitsib abi pakkuda või arutada teenat,
palun kirjutage,
Juhendid on ju olemas. See eeldab aga iseseisvat tööd. Vastuseid vist tõesti enam ei saa.
Mina kasutan LibreOffice’t põhiliselt arvutis lugemiseks. Selleks pole vaja osta kallist programmi. Lihtsamad asjad saab teha Google Drive’s.