Mis on bilanss?

Bilanss on üks olulisemaid raamatupidamisaruandeid, sest see näitab, milline on ettevõtte rahaline seis kindlal kuupäeval. Kui kasumiaruanne räägib, kuidas ettevõttel mingil perioodil läks, siis bilanss vastab küsimusele: mis ettevõttel praegu olemas on, kui palju ta võlgneb ja kui suur osa varast kuulub omanikele.

Lihtsalt öeldes on bilanss ettevõtte finantsseisundi hetkepilt. See aitab aru saada, kas ettevõttel on piisavalt vara kohustuste katmiseks, kui suur on laenukoormus, kui tugev on omakapital ja kas äri liigub tervislikus suunas.

Mis on bilanss?

Bilanss on finantsaruanne, mis kajastab ettevõtte varasid, kohustisi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. Tavaliselt koostatakse bilanss majandusaasta lõpu seisuga raamatupidamise aastaaruande osana, kuid ettevõtte juht võib bilanssi vaadata ka igakuiselt või kvartali kaupa.

Bilansi põhiloogika on järgmine:

Varad = kohustised + omakapital

See tähendab, et kõik ettevõtte varad peavad olema millegi arvelt rahastatud. Rahastus tuleb kas võõrkapitalist ehk kohustistest või omanike kapitalist ehk omakapitalist.

Näide:

Ettevõttel on varasid 50 000 euro väärtuses. Sellest 20 000 eurot on pangalaen ja tarnijatele tasumata arved ning 30 000 eurot on omanike kapital. Bilanss on tasakaalus:

50 000 = 20 000 + 30 000

Millest bilanss koosneb?

Bilanss jaguneb kolmeks suureks osaks: varad, kohustised ja omakapital. Sageli räägitakse ka aktiva ja passiva poolest.

Varad ehk aktiva

Varad näitavad, mida ettevõte omab või kontrollib. Need on ressursid, millest ettevõte loodab tulevikus majanduslikku kasu saada.

Varad jagunevad tavaliselt kaheks:

Käibevarad on varad, mida kasutatakse või muudetakse rahaks lühikese aja jooksul. Siia kuuluvad näiteks raha pangakontol, nõuded ostjate vastu, ettemaksed ja kaubavarud.

Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab pikema aja jooksul. Siia kuuluvad näiteks seadmed, masinad, sõidukid, kinnisvara, tarkvara ja muud pikaajalised investeeringud.

Ettevõtja jaoks on varade poolel oluline vaadata mitte ainult summat, vaid ka kvaliteeti. Näiteks suur nõuete saldo võib paberil ilus välja näha, kuid kui kliendid ei maksa arveid tähtajaks, võib ettevõttel tekkida rahapuudus.

Kohustised

Kohustised näitavad, kui palju ettevõte võlgneb teistele osapooltele. Need võivad olla laenud, tarnijatele tasumata arved, maksukohustused, töötasud või muud maksmata summad.

Kohustised jagunevad tavaliselt:

Lühiajalisteks kohustisteks, mis tuleb tasuda lähiajal, enamasti 12 kuu jooksul. Näiteks tarnijate arved, maksuvõlad, lühiajalised laenud ja palgakohustused.

Pikaajalisteks kohustisteks, mille tasumise tähtaeg on kaugemal kui üks aasta. Näiteks pikaajaline pangalaen või liisingukohustus.

Kohustiste puhul tasub jälgida, kas ettevõttel on piisavalt käibevara lühiajaliste kohustuste katmiseks. Kui maksetähtajad lähenevad, aga raha ja laekuvad arved ei kata kohustusi ära, võib tekkida likviidsusprobleem.

Omakapital

Omakapital näitab omanikele kuuluvat osa ettevõtte varadest pärast kohustiste mahaarvamist. See koosneb näiteks osakapitalist, ülekurssist, reservidest, eelmiste perioodide kasumist või kahjumist ning aruandeaasta kasumist või kahjumist.

Kui ettevõte teenib kasumit ja jätab selle ettevõttesse, suureneb omakapital. Kui ettevõte teenib kahjumit, võib omakapital väheneda. Negatiivne omakapital on oluline ohumärk, sest see näitab, et ettevõtte kohustised võivad ületada varasid.

Aktiva ja passiva: miks need peavad võrdsed olema?

Bilansi aktiva pool näitab varasid. Passiva pool näitab, kust nende varade rahastus pärineb: kohustistest või omakapitalist.

Seetõttu peavad aktiva ja passiva alati võrdsed olema. Kui need ei võrdu, on raamatupidamises viga. Iga majandustehing mõjutab bilanssi nii, et tasakaal säilib.

Näide:

Ettevõte ostab 2 000 euro eest arvuti ja maksab selle eest pangakontolt. Raha väheneb 2 000 euro võrra, kuid põhivara suureneb 2 000 euro võrra. Varade kogusumma ei muutu.

Kui ettevõte ostab sama arvuti järelmaksuga, suureneb põhivara 2 000 euro võrra ja kohustis suureneb 2 000 euro võrra. Bilanss jääb samuti tasakaalu.

Bilansi lihtne näide

Oletame, et väikeettevõtte bilanss aasta lõpus on järgmine:

Varad

Raha pangas: 8 000 eurot
Nõuded klientidele: 7 000 eurot
Seadmed ja inventar: 15 000 eurot
Varad kokku: 30 000 eurot

Kohustised

Tarnijatele tasumata arved: 4 000 eurot
Maksukohustused: 2 000 eurot
Pangalaen: 9 000 eurot
Kohustised kokku: 15 000 eurot

Omakapital

Osakapital ja jaotamata kasum: 15 000 eurot

Bilansivalem:

30 000 = 15 000 + 15 000

Sellest saab järeldada, et pool ettevõtte varadest on rahastatud kohustistega ja pool omakapitaliga. Kui ettevõttel on stabiilsed rahavood ja nõuded laekuvad õigel ajal, võib selline seis olla täiesti normaalne.

Kuidas bilanssi lugeda?

Bilanssi ei tasu vaadata ainult ühe numbrina. Palju olulisem on aru saada, mis nende numbrite taga toimub.

Kõigepealt vaata, kas ettevõttel on piisavalt käibevara. Raha, nõuded ja varud peavad olema piisavad, et katta lähiaja kohustused.

Seejärel vaata kohustiste struktuuri. Kui lühiajalisi kohustisi on palju, kuid raha ja kiirelt laekuvaid nõudeid vähe, võib ettevõte sattuda makseraskustesse ka siis, kui ta on kasumlik.

Kolmandaks jälgi omakapitali. Positiivne ja kasvav omakapital näitab üldjuhul tugevamat finantsseisu. Kahanev või negatiivne omakapital vajab tähelepanu.

Neljandaks võrdle bilanssi eelmiste perioodidega. Ühe kuupäeva seis annab pildi, kuid trend näitab suunda. Kas võlad kasvavad kiiremini kui varad? Kas nõuded klientidele suurenevad liiga palju? Kas kasum jääb ettevõttesse või võetakse pidevalt välja?

Mida bilanss ettevõtjale ütleb?

Bilanss aitab vastata mitmele praktilisele küsimusele:

Kas ettevõttel on piisavalt raha ja kiiresti rahaks muudetavat vara?
Kui suur osa varadest on rahastatud laenude ja võlgadega?
Kas omakapital on piisav ja kasvab ajas?
Kas kliendid maksavad arveid õigel ajal?
Kas ettevõtte varad toetavad tegelikult äritegevust?
Kas ettevõte suudab lähiaja kohustused täita?

Need küsimused on olulised nii juhile, omanikule, raamatupidajale, pangale kui ka koostööpartneritele.

Bilanss, kasumiaruanne ja rahavoog: mis vahe neil on?

Bilanss näitab ettevõtte seisu kindlal kuupäeval. Kasumiaruanne näitab tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit kindla perioodi jooksul. Rahavoogude aruanne näitab, kuidas raha tegelikult ettevõttesse sisse tuli ja sealt välja liikus.

Näiteks võib ettevõte olla kasumiaruande järgi kasumis, kuid bilansis võib näha, et suur osa rahast on klientidelt laekumata arvete all. Sellisel juhul ei pruugi ettevõttel olla piisavalt vaba raha arvete, palkade või maksude tasumiseks.

Seetõttu on kõige parem vaadata bilanssi koos kasumiaruande ja rahavoogudega. Üks aruanne annab pildi, kolm aruannet annavad terviklikuma loo.

Levinud vead bilansi mõistmisel

Üks levinud viga on arvata, et suur varade maht tähendab automaatselt tugevat ettevõtet. Tegelikult sõltub palju sellest, millised need varad on ja kui kiiresti neid saab kasutada või rahaks muuta.

Teine viga on keskenduda ainult kasumile. Kasumlik ettevõte võib siiski sattuda raskustesse, kui kliendid ei maksa õigel ajal või kui lühiajalisi kohustusi on liiga palju.

Kolmas viga on vaadata bilanssi ilma võrdluseta. Ühe perioodi bilanss on kasulik, kuid päriselt kõnekaks muutub see siis, kui võrrelda seda eelmiste kuude või aastatega.

Neljas viga on omakapitali eiramine. Kui omakapital väheneb või muutub negatiivseks, tuleks selle põhjused kiiresti selgeks teha.

Millal peaks ettevõtja bilanssi vaatama?

Bilanssi tasub vaadata vähemalt kord kvartalis, kuid aktiivsema äri puhul ka iga kuu. Eriti oluline on bilanssi kontrollida enne suuremaid otsuseid, näiteks uue laenu võtmist, investeeringut, dividendide maksmist, töötajate palkamist või ettevõtte müüki.

Kui raamatupidamine on korras ja andmed ajakohased, on bilanss ettevõtjale väga väärtuslik juhtimistööriist. See ei ole ainult aastaaruande kohustuslik osa, vaid praktiline abivahend otsuste tegemiseks.

Kokkuvõte

Bilanss näitab ettevõtte varasid, kohustisi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. Selle põhimõte on lihtne: varad peavad alati võrduma kohustiste ja omakapitali summaga.

Ettevõtja jaoks on bilanss oluline, sest see aitab hinnata maksevõimet, laenukoormust, omakapitali tugevust ja ettevõtte üldist finantsseisu. Hea bilanss ei tähenda ainult suuri varasid, vaid tasakaalustatud struktuuri, piisavat likviidsust ja tervet omakapitali.

Kui soovid bilansist päriselt kasu saada, ära vaata seda ainult aastaaruande koostamise ajal. Vaata bilanssi regulaarselt, võrdle perioode ja küsi vajadusel raamatupidajalt selgitust. Nii muutub bilanss kuivast aruandest praktiliseks tööriistaks, mis aitab ettevõtet paremini juhtida.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on bilanss ühe lausega?

Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis näitab ettevõtte varasid, kohustisi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga.

Mis on bilansi valem?

Bilansi valem on: varad = kohustised + omakapital.

Mis vahe on bilansil ja kasumiaruandel?

Bilanss näitab ettevõtte finantsseisu kindlal kuupäeval, kasumiaruanne näitab tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit kindla perioodi jooksul.

Mis on aktiva ja passiva?

Aktiva näitab ettevõtte varasid. Passiva näitab, kuidas need varad on rahastatud ehk kohustisi ja omakapitali.

Miks peab bilanss tasakaalus olema?

Bilanss peab tasakaalus olema, sest iga vara on rahastatud kas kohustiste või omakapitali arvelt. Kui pooled ei võrdu, on arvestuses viga.

Mida tähendab negatiivne omakapital?

Negatiivne omakapital tähendab, et ettevõtte kohustised ületavad omakapitali arvestuses varasid. See on tõsine ohumärk ja vajab omaniku ning raamatupidaja tähelepanu.